Soja

Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde Hiinast Mandzhuuriast, kust ta levis edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba 18. sajandil. Sajandite pikkune kogemus kinnitab soja kasulikku mõju tervisele. Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ning lahutamatu osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs.

Sojauba sisaldab keskmiselt:

• Valku 28-45%
• Taimset rasva 16-23%
• Süsivesikuid 14-20%
• Toorkiudu 5-9%
• Mineraale 3-6%

Soja populaarsus

põhineb sojaubade omapärasel koostisel. Kuivatatud sojaubadevalgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal.

Sojavalk

on raviomadustega, kui võtta arvesse tema kolesterooli langetavat toimet ja aju kaitsvat toimet, aeglustades aju degeneratiivseid protsesse. Veel mainitakse kirjanduses soja peavalu ja põletikulisis protsessevähendavat toimet ning lahustavat/lagundavat toimet. Taimetoitlastele on soja heaks valgu ja rasva allikaks.

Sojaoad

sisaldavad rasvu kujutavad inimorganismi jaoks väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane oliiviõliga – madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete – linool-(%uF077-6) ja alfa-linoleenhappe (%uF077-3) vahekord. Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele soodustades kaltsiumi jäämist luudesse.

Sojaubades leiduv õli

on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini. Letsitiini tunneme lisaainena (E322), teda toodetakse põhiliselt sojast nii meditsiiniliste preparaatide kui ka toiduainetetööstuse jaoks (emulgaator). Letsitiini vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Tänu suurele valgu kogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul.

Sojas on tervislik rasvasisaldus: madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest. Kuna sojatooted on looduslikult madala küllastatud rasvade sisaldusega aitavad need säilitada tervislikku kaalu. Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.

Ravimitööstuses

kasutatakse soja toorainena mitmete preparaatide valmistamiseks, sealhulgas nii diabeetilised ja ajutegevust stimuleerivad kui ka fütoöstrogeensed preparaadid.

Selleks, et taimsed valgud saaksid toetada ja kaitsta organismi, soovitavad toitumisteadlased päevas süüa 25g sojavalku (100-300g sojapiimatooteid). Ja nii igal päeval, sest soja väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.

Soja soodustab aktiivset elu ning pakub kaitset teatud haiguste võimaliku tekke eest!