Esileht

Eesti Taimekasvatuse Instituut aitab kaasa sojaoa kasvatamisele

soja-uudisEesti Taimekasvatuse Instituudi tegevus sojaoa seemne paljundamisel võimaldab põllumeestel hakata põhjalikumalt tegelema sojakasvatusega. Eesti Taimekavatuse Instituudis peetud maaettevõtluse teemapäeval sojaoast ettekande pidanud teadur Lea Narits ütles, et praegu kasvatab kõige rohkem sojauba põllumajandusettevõtja Madis Ajaots Tartumaal Rannu vallas. “Tänavu kasvatas ta sojauba kümnel hektaril ning sai päris hea saagi. Küllap oleks kasvatajaid rohkem, kuid praegu pole seemet. Tegeleme praegu eestimaise sojasordi Laulema seemne paljundamisega ja tuleval kevadel saame seda juba loodetavasti müüa,” rääkis ta.

Lea Narits märkis, et huvi sojakasvatuse vastu põhjustab ennekõike taimne valk. “Soja ongi nagu taimne liha. Ma loodan, et tulevikus hakkab kokkuost põllumehele lisa maksma, kui proteiinisisaldus on sojas piisavalt suur. Nii arvestatakse hinda ka õlikultuuride puhul,” selgitas ta.

Naritsa sõnul on tervise vaatevinklist sojast mõneti vastukäivad arvamused “On arvatud, et kuna tegemist pole Eestimaa oludes traditsioonilise põllukultuuriga, ei tohiks seda palju süüa. Samas on sojas palju omastatavaid aminohappeid ja vitamiine, mis toovad kasu inimesele, kellel seedimise või kaaluprobleemid. Usun, et rohkem on sojas siiski positiivset,” lausus teadlane.
Allikas.


Talul nüüd ka sojauba koristatud

Viljakoristus on selleks aastaks unustatud teema. Kasvatajaile jääb tänavust aastat iseloomustama mullusest tunduvalt kehvem saaginumber ja tootjahind. Siinjuures olid saare tootjate tulemused mitte nii nutused kui mandri põllumeestel, neil korrigeeris koristusaegne sajuperiood veelgi armutumalt salve saadavaid koguseid ja terade kvaliteeti. Toiduviljaks ehk söögiks kõlbulikku saadi ilmselt suht vähe.

Valjala ja Laimjala valla maadel tegutseval Andres Kurgpõllu Jaagu talul oli kasvamas ca 200 ha teravilja, rapsi ja heinakultuure, sealjuures veidi enam kui kahel hektaril ka üht haruldast kultuuri, sojauba.

Andres meenutas koristusajale tagasi vaadates, et viljakoristus algas tal talinisu põllul, mida kevadel laastasid lagled ja sügisel metssead. Esimene põlduminek oli nagu hädakoristus, et midagigi saada. Temaga tollal vesteldes oli mees õnnelik, et maaülikoolis õppival pojal on praktikaaeg läbi saamas ja terve augustikuu saab ta talus abiks olla. Nüüdseks on uuest kooliaasta algusest ka j uba kuu mööda saanud. Eelmisel pühapäeval, imeilusal suvise soojusega päeval ruttas poeg tagasi Tartusse, Andres aga lõpetama sojaoa koristamist. Ka kõige hilisema valmimisajaga kultuur on nüüdseks koristatud. Andres on teadaolevalt Saaremaal ainus, kes üritab tootmispõllul sojat kasvatada, täpsemalt sojaseemet paljundada.

“Sojauba valmis sel aastal mullusest varem, kuid saaginumbrit ma ütelda veel ei oska. Kaks tonni hektarilt oleks hea, mina sellist saaki ei saanud. Tean, et lätlased, kes Leedu piiri ääres sojat kasvatasid, olid saanud kaks tonni hektarilt. Mul pidanuks külvinorm natuke suurem olema, kuid seemet nappis. Ka sojaoa tärkamiseelne umbrohutõrje tööks sobimatute ilmaolude tõttu jäi veidi hiljaks,” rääkis Andres.

“Jõgeva kasvatab algseemne, mina sellest supereliitseemne, mis läheb edasi Eesti ja Läti kasvatajatele eliitseemne paljundamiseks. Arvan, et kulub veel kolm aastat, enne kui seeme tarbimisse ehk tarbepõldudele jõuab. Sojaliit ja Eesti Taimekasvatuse Instituut teevad kõik selleks, et soja aretustöö vilja kannaks. Loodan, et sojaoa kasvatus kogub hoogu ja kasvatamine hakkab jõudsalt levima.”

Tuleval aastal plaanib Andres jätkata sojaseemne kasvatamist sama suurel pinnal, sest sobivaid muldi tal valida eriti pole. Talu ongi suuresti orienteeritud seemnekasvatusele. Teravilja ja sojaoa seemnekasvatuse kõrval oli samapalju heintaimede seemnepõlde – ristik (punane, roosa, valge), lutsern, timut ja päideroog. Seemnekasvatuse arendamisele panustab täie tõsidusega ka Eesti maaülikooli kolmandal kursusel õppiv poeg Hannes. “Poeg plaanib seemnekasvatust edasi arendada, ta on kodus abiks nii palju kui vähegi võimalik, kõikidel töödel.”

Allikas: Meie Maa, 28. september 2016

——————————————————————————–

KÜLASTAGE MEID MAAMESSIL 2016! ASUME BOKSIS C-37.

Eesti Sojaliit – loe lisaks – soja.ee

Soja - Eesti Sojaliit
Eesti Sojaliit tegeleb sojaubade kasvatamise ja sojaubadest valmistatud toodete tarbimise edendamisega.

Eesti Sojaliit asutati 2006 aasta alguses. Initsiatiivgruppi kuulus seitse sojaoa kasvatamisest huvitatud põllumajandustootjat ning sojaoa töötlejat.

Eesti Sojaliidu liikmeks võib olla Eesti Vabariigis ettenähtud korras registreeritud ettevõtja (nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühing), kes tegeleb sojaubade kasvatamise või töötlemisega või kelle tegevus on otseselt seotud sojaubade kasvatamise või sojatööstusega.

Eesti sojaklastri algatus – sojaklastri loomise eelprojekt

Projekti eesmärgiks oli kogu sojaoa väärtusahelat haldava klastri loomise ettevalmistamine, mis sisaldas võimalike partnerite otsimist üle Eesti, nendega läbirääkimist, toimimise võimalikkuse läbitestimist, tulevaste ülesannete ja tegevuste läbiarutamist, ühishuvide kaardistamist, sojaoa väärtusahela koostamist ja ressursside kulu väljaarvestamist. Lisaks toimus sojaoa kodumaiste sortide aretamisele kaasaaitamine.  01.12.2009 – 30.11.2010

PRIA 2010 toetused Eesti Sojaliidule:Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

1. Eesti Sojaliit MTÜ turu-uuring, mis käsitleb sojatoodete turustamise võimalusi Eestis ja lähiriikides loomakasvatuses ja toiduainetetööstustes ning nende keskkonnasõbralike tootmismeetodite rakendamist Eestis
2. Sojatoodete tarbimist edendav meediaprojekt
3. Õppereis: Tutvumine Jaapani sojaoa tootmise ja töötlemisega

Powered by keepvid themefull earn money