Esileht

Uus põllukultuur sojauba – ökonoomika ja turuperspektiivid

Lea Naritsa (Eesti Taimekasvatuse Instituut) ettekanne Teraviljafoorumil 2017 (21.märts2017).


Suurbritannia jaemüügikett liigub GMO-vabalt toodetud sealiha müügi poole

Suurbritannia suuruselt kuues jaemüügikett Waitrose teatas, et nende pakutav sealiha on nüüdsest osaliselt toodetud Euroopas kasvatatud GMO-vaba sojaga (Doonau soja). See on Suurbritannias kõige märkimisväärsem muudatus GMOde vastu alates 1999. aastast, mil Suurbritannia supermarketid eemaldasid oma riiulitelt 70% töödeldud toidust, mis sisaldas GMOd.

Organisatsiooni GM Freeze direktor Liz O’Neill märkis: „Tarbijad on aastaid nõudnud, et nad ei soovi GMOsid mitte kusagil terves tarneahelas. Tarbijad ei saa teada, kas loomi on söödetud GMOsid sisaldava loomasöödaga, sest seda infot ei pea märkima liha, munade ega piimatoodete pakendile. Supermarketid on väitnud, et GMO-vaba toodangu pakkumine on liialt keerukas, kuid Waitrose tõestab vastupidist. Nüüd on ka teistel kaupmeestel aeg teha sama ja pakkuda tarbijatele toitu, mis on toodetud vastutustundlikult, ausalt ja kestlikult.“

Samal ajal kui suured üleeuroopalised kaubaketid, nagu Prantsusmaa Carrefour – maailma suuruselt kolmas jaemüüja, Saksa jaeketid ja Saksa linnulihaliit (ZDG) ei kasuta GMO-söödaga toodetud toodangut, siis Briti supermarketites (v.a Waitrose) on GMOdega toodetud toidukauba kogus suurenenud. Kõik Suurbritannia supermarketid müüvad endiselt liha- ja piimatooteid, mille tootmisel on kasutatud imporditud GM-soja ja GM-maisi, mida jaemüüjad ei pea vastavalt ELi nõuetele märgistama. Friends of the Earth, Greenpeace, GM Freeze ja Soil Association on selle laialt levinud, kuid varjatud GMOde kasutamise vastu olnud juba üle 15 aasta.

Waitrose on praegu ainuke Suurbritannia jaekett, mis on kindlalt otsustanud jätkata GMO-vaba söödaga kasvatatud linnuliha pakkumist ja alustanud samaga ka teiste loomakasvatussaaduste puhul.

Briti maheorganisatsioon Soil Association tervitab Waitrose`i tegevust, märkides, et Ladina-Ameerikast pärinev GMO-soja on seotud vihmametsade hävitamisega. Euroopast pärit GMO-vaba soja ning kohalike valgukultuuride kasutamine loomasöödana on hea kliimale, Suurbritannia talunikele ja tarbijaile. Soil Association loodab, et Waitrose`i tegevusele järgnevad ka teised riigi jaemüüjad.

Waitrose on üks kaubanduskettide pioneere Suurbritannias, mahetoidu müümisega alustati juba 1983. aastal ja praegu kuulub sortimenti ca 1500 mahetoodet. Neile kuulub ka väga laia tootevalikuga (üle 500 toote) mahetoodete bränd Waitrose Duchy Organic. Kõige rohkem ostetakse Waitrose’is mahedana puuvilju ja köögivilju. 2015. a suurenes mahetoidu müük ligi 5%, kasv jätkus ka 2016. aastal.

Allikad: http://sustainablepulse.com/2016/11/01/uk-supermarket-waitrose-stops-use-of-gmo-animal-feed-for-pork-products/#.WBhuw_qLTcs

http://www.kamcity.com/namnews/uk-and-ireland/supermarkets/waitrose-launches-organic-marketing-initiative-as-sales-rise-nearly-5/

http://www.bordbia.ie/industry/manufacturers/insight/publications/bbreports/RecentMarketingReports/UK-Organic-Market-Report-2016.pdf


Indrek Aigro: teravilja­kasvatajatele on tulekul 10 keerulist aastat

Kui veel 10 aastat tagasi rääkis Copenhagen Merchantsi arendusjuht Indrek Aigro meie teraviljakasvatajatele, et ajad on head ja paremaks lähevad, siis nüüd arvab analüütik, et ajad on muutunud. Tema prognoosi kohaselt seisab teraviljakasvatajatel ees 10 keerulist aastast.

Sellise prognoosi annab Aigro, sest on kursis maailma viljaäris toimuvaga. “Probleem on lihtne, Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tootmiskulu kõrgem, kui Lõuna-Ameerikas või Musta mere äärsetes riikides, nagu Ukraina ja Venemaa. Näiteks müüs Musta mere piirkond sel aastal mitu miljonit tonni otra, hinnaga alla 150 dollarit laeva laadituna ja sealsed põllumehed on selle hinna juures korralikus kasumis. Meie kokkuostjatele on hind veel madalam, sest laevatuskulu Läänemerest on 5 eurot tonni kohta suurem kui Mustast Merest. See tähendab, et meie hind tuleb veel madalam ja teraviljakasvataja ise saab lõpuks kätte 110 -115 eurot tonni kohta kodus. Selle hinnaga ei suuda ta ennast enam majandada. Küll aga sobib see hind Musta mere regiooni tootjale,” selgitas Aigro.

See protsess on kestnud juba 5. aastat. “Lõuna-Ameerika, Venemaa ja Ukraina on väga aktiivselt oma kasvupindu suurendanud. Tarbimine aga on kasvanud aeglasemas tempos ja on tekkinud ületootmine. Maailmas on maad nisu all liiga palju, kuskil 15-20 miljonit hektarit võiks olla vähem. Nüüd on küsimus, kuidas seda pinda vähendada? Kui me seame mingid külvipiirangud või sööti jätmise kohustused, siis Musta mere piirkond ja Lõuna-Ameerika saavad sellest vaid hoogu juurde. Kui me kasutaks mõnda toetusmeedet, siis jäämegi toetusi suurendama ja sellest pole ka abi, pigem on surve toetuste vähenemisele,” ütles Aigro. “Sellises olukorras peaks osa maad tulema tootmisest välja piirkonnas, kus omahind on kõige kõrgem. See on kõrgem näiteks Soomes ja Prantsusmaal, kus on aga pikkade traditsioonidega tootjad, kes ei karda paari rasket aastat – neil on väga tugevalt kapitaliseerinud ärid, teraviljatootmine on nende elustiil, laod on täis aga nad toodavad edasi. See halb aeg peab kestma pikemalt, et nad lõpetaks.”

Aigro sõnul on selle probleemi lahendamiseks kõige olulisem pöörata tähelepanu efektiivsusele. “Tonni omahind tuleb võimalikult alla ajada. Mida madalamalt sa suudad toota, seda paremini sa konkurentsis oled. Samuti on oluline teha tarku otsuseid, ja külvata kultuuri, mille vastu on nõudlust. Ning vähe oluline ei ole ka riskijuhtimine. Näiteks just täna pakutakse kollase herne eest sügisesse kõrget ja põllumehe jaoks kasulikku hinda. Ei oleks tark seda kasutamata jätta.”

Mida siis tasub kasvatada?

Aigro ei taha ennustada aga mõne soovituse siiski annab. “Tuleb olla paindlik ja jälgida trende. Ma arvan et näiteks otra, selle madala hinna tõttu, ei ole meie põllumeestel mõtet kasvatada. Hetkel on raps hea hinnaga ja turg on olemas. Kollane hernes on siiamaani hea, aga võib tulla ületootmine ja see viib hinna alla,” soovitas ta. “Põllumehed on altid proovima ka uusi põnevaid kultuure. Küll neile meeldivad speltad, kanep, sinep jms. Kui see kultuur ka tõesti meie oludes kasvab ja saaki annab, siis nad proovivad. Samas olen ma kindel, et niššitoodetele peab olema turg ja siis alles sellele järgnema tootmine. See kehtib näiteks soja puhul, oana ekspordiks seda ei tasu küll kasvatada.”

Allikas: pollumajandus.ee


Taimsete jookide tootjad on suhkrumaksu vastu

Sojapõhiste ja taimsete toodete tootjate hinnangul tuleks niinimetatud suhkrumaksu rakendudes jätta selle alt välja taimsed joogid.

Juhul kui toitumise ja liikumise rohelises raamatus kavandatud suhkrumaks peaks jõustuma, oleme seisukohal, et maksust tuleks vabastada taimsed joogid, kirjutab Euroopa looduslike sojapõhiste ja taimsete toodete tootjate liidu (ENSA) president Koen Bouckaert ja Alpro tegevjuht Bernard Deryckere rahandusminister Sven Sesterile.

Taimseid jooke tuleks ENSA hinnangul lugeda piimatoodetega samasse kategooriasse kuuluvaks. Taimsed joogid on joogid, mis põhinevad sojal, teraviljal, pähklitel ja/või seemnetel.

«Koostise ja toiteainesisalduse poolest sarnanevad taimsed «joogid” tegelikult rohkem «toiduainetele» kui jookidele. Nimetatud omaduse poolest erinevad need janu kustutamiseks mõeldud jookidest. See omadus on neil ühine piimaga,» kirjutavad Bouckaert ja Deryckere.

Liidu hinnangul on taimsed toiduained üldiselt loomsetest toiduainetest väiksema keskkonnamõjuga. Seega ei tohiks taimsete jookide tarbimist takistada, vaid seda peaks soodustama, seisab kirjas.

Lisaks tekitaks taimsetele jookidele maksu kehtestamine liidu hinnangul põhjendamatut kahju tarbijatele, kes soovivad oma toidusedelit mitmekesistada tervislikel, religioossetel, elustiili- või keskkonnaalastel põhjustel või ei saagi laktoositalumatuse või piimaallergia tõttu piima ja piimatooteid valida.

«Taimsetele jookidele rakenduks maks, piimajookidele, mille alternatiiviks need on, aga maks ei rakenduks. See on samalaadsete toodete põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine,» kirjutavad nad.

ENSA esindab enamikku Euroopa sojapõhiste ja taimsete toiduainete tootjatest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib plaanitava suhkrustatud jookide maksu kehtestada astmelisena, tõenäoliselt ei satu lõivu alla piimatooted ning looduslikult suhkrut sisaldavad joogid, kirjutas Postimees detsembri lõpus.

«Kui on eri maksuastmed ja aktsiisi vahe on piisavalt suur, siis ettevõtted soovivad saada oma tooteid just madalamasse rühma, et nende tooted oleksid odavamad ja rohkem konkurentsivõimelisemad,» rääkis minister lehele. Ossinovski märkis ka, et tõenäoliselt ei hakka riik lõivu koguma piimatoodetelt, mis sisaldavad laktoosi.

«Toodetes, kus on loomulik suhkur sees, ma olen skeptiline, et sealt on võimalik maksu võtta,» ütles minister. Samas tõi Ossinovski välja, et piimatoodete maksustamine oleks tegelikult õiglane nii teiste kaubagruppide kui ka tervisemõju poolest, kuna Eestis on need tooted väga suhkrurohked.

Plaanide kohaselt peaks suhkrustatud jookide maks kehtima hakkama 2018. aasta algusest. Rahandusministeeriumist öeldi Postimehele, et eelnõu on praegu väljatöötamisel.

Allikas: http://majandus24.postimees.ee/4006085/taimsete-jookide-tootjad-on-suhkrumaksu-vastu


Jaanuari lõpus kogunes auväärne hindamiskomisjon valima välja krahv Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaati. 16. veebruaril toimub Sangastes preemia üleandmine.

Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Rukki Selts ja Sangaste vallavalitsus kuulutasid välja konkursi Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks möödunud aasta oktoobris.

Bergi nimelise innovatsioonipreemia hindamiskomisjoni liikmed hindasid nelja konkursile esitatud tegu:

Margit Olle – köögiviljade kasvatamise metoodika ja tehnoloogia täiustamise alased uuringud;
Eesti Taimekasvatuse Instituut – sojaoa ’Laulema’ aretamine. Aretajad Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits;
VitalFields/WeatherMe OÜ – e-põlluraamat ja põllumajandusettevõtte majandustegevuse haldamise programm;
Koit Kuusk ja Vendo Ellamaa – karuputke tõrjumine soola või soolalahusega.
Hindamiskomisjon seisis seega raske valiku ees – iga nominent vääris preemiat. Arvestades uuenduslikkust, keskkonnasäästlikkust ja majandusliku potentsiaali otsustati krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia konkursi laureaadiks 2016. aastal määrata sojaoa ’Laulema’ aretamine aretajate Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits poolt.

„Projekti innovaatilisus seisneb Eesti tingimustesse sobiva  uue kõrgeväärtusliku valgu- ja õlikultuuri sojaoa sordi aretamises ja sobilike kasvatustehnoloogiate väljatöötamises. Eestis on sojaoa kasvatamisel sama perspektiiv mis rapsil, ning sojaoa kasvatus on suuteline arenema sama kiiresti ja kaugele kui seda on teinud rapsikasvatus,“ ütles komisjoni esimees Sangaste vallavanem Kaido Tamberg.

Sojasort 'Laulema' on meie kliimas sobilik kasvatada

Informatsioon konkursile esitatud ettepanekute kohta edastati ka tutvumiseks Bergi perekonna esindajale krahvinna Sylvia-Alexa von Bergile. Krahvinna avaldas esmalt tänu algatuse eest, mis väärtustab tema vanavanaisa elutööd. „Olen igati nõus komisjoni valikuga määrata preemia sojaoa ’Laulema’ aretajatele. Kõik neli nominenti on kindlasti andnud oma panuse nii Eesti kui maailma põllumajanduse arengusse. Minu vanavanaisa Friedrich oleks selle kõige üle väga uhke,“ lausus Sylvia-Alexa von Berg.

Preemia suurus on 1000 eurot. Preemia määratakse isikule, ettevõttele või asutusele, kelle poolt on välja töötatud või juurutatud uudne maamajandussektoris või maamajandussektori saaduste töötlemisel rakendatav lahendus.

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi innovatsioonipreemia antakse üle 16. veebruaril Sangaste lossis toimuval auhinnatseremoonial kell 12.

Vaata ka: Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia statuut


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tuletas veebruaris Maaeluministeeriumi asekantslerile Marko Gorbanile saadetud kirjas meelde, et koja (EPKK) hinnangul tuleks soja lisada rohestamise meetmes aktsepteeritud liblikõieliste kultuuride hulka, mis võiks anda arengutõuke soja kasvatamisele Eestis.


Iga neljas inimene ei tohi tavalist piima juua

Kohalikku toitu peetakse kõige tervislikumaks, samas pole eriti mõeldud nendele inimestele, kel on teatud toiduainete talumatus. „Eestis on väga paljud asjad alatoodetud, näiteks iga neljas inimene vajaks laktoosivabu toite, samas neid poeriiulitel eriti ei leia,“ tõi esile Eesti Konjunktuuriinstituudi direkor Marje Josing, kes tutvustas eelmisel nädalal maaeluministeeriumis värsket Konjunktuuriinstituudi uuringut.

Josingu hinnangul on laktoosivabade, gluteenivabade toitude vajalikkus signaaliks tootearendusele, et ka Eestis võiks näiteks Soome eeskujul rohkem mõelda sellistele elanike gruppidele, kelle tervist mõjutavad teatud toiduained.

Tervislik toitumine tähendab Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi enamusele elanikest eelkõige seda, et nende toiduvalik on mitmekesine, rohkelt on puu-ja köögivilju, lisaaineid on toitudes vähe, GMO koostisosad puuduvad.

Ka on tarbijate teadlikkus paranenud selles osas, et toodetes võiks olla vähem suhkrut, soola ja rasva. Probioootiliste bakteritega rikastatud toit oli aga väga oluline vaid 10%le küsitletutest, laktoosivabast toidust olid teadlikud vaid 9% ja gluteenivabast toidust 9% elanikest. Et allergia tõttu tuleb teatud toiduainetest loobuda, oli nõus 9% küsitletutest.

Laktoositalumatus on ainevahetushäire, mida põhjustab peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi, mis lõhustab kehas piimasuhkrut ehk laktoosi. Nii võib laktoositalumatuse alla kannatajal pärast laktoosi sisaldavate toiduainete söömist tekkida kõhuphitus, gaasid, kõhulahtisus, iiveldus. Laktoosi sisaldavad vaid piim ja piimatooted.

Uuringute andmetel esineb Eestis laktoositalumatust umbes 20-30% elanikkonnast, samas paljud pole oma sellisest tervisehäirest teadlikud. Laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted, näiteks Valio laktoosivaba piimajook, juust, jogurt, milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks.

Gluteenitalumatus seostub nisus, rukkis, kaeras leiduva gluteeniga, see on ülitundlikkus tervailjavalkude suhtes. Sel juhul soovitatakse asendada nisu-ja rukkitooted maisi, tatra, hirsi, riisiga.

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/iga-neljas-inimene-ei-tohi-tavalist-piima-juua?id=77302240


Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal

Eestis kasvatatakse kaunviljadest suurtel pindadel põhiliselt põlduba ja -hernest. Viimastel aastatel on kaunviljade kasvupind ja saak jõudsasti kasvanud. Eelmisel aastal kasvatati kaunvilju 54 500 hektaril, sellest 2/3 põldhernest ja 1/3 põlduba. Põldherne pind on viimase 5 aastaga neljakordistunud, põldoa kasvatus on samal ajal aga lausa sajakordselt suurenenud. Eestis kasvatatavad kaunviljad ei piirdu aga vaid põldherne ja -oaga.

Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba

Uue kaunviljana on Eestimaa põldudel endale pinda võitmas sojauba, mida eelmisel aastal kasvatati Eesti Sojaliidu andmetel paarikümnel hektaril. Võrreldes aasta varasemaga on kasvupind suurenenud 10 korda.

Peaaegu igas koduaias on peenar aedhernestega, et oleks võtta kauna ja sealt magusaid herneid otse suhu poetada. Suvine aedhernepeenar on laste lemmik, seal käiakse varakult kontrollimas, kas kaunad on juba piisavalt pontsakad.  Hernesupp on toekas einekord, mis maitseb nii suurtele kui väikestele ja on täiesti asendamatu vastlapäeval. Samuti on paljudesse koduaedadesse ja mitmetesse hoidiste retseptidesse tee leidnud aedoad. Eesti kasvatajate huviorbiiti on taas tõusnud ka vana kultuur lääts.

Et elu veereks hernena

Koduaias on võimalik kasvatada kikerhernest ja siis enda toodetud seemnetest hummust valmistada. Kaubandusketid pakuvad väga laias valikus nii kodumaiseid kui imporditud, nii külmutatud kui kuivatatud kaunvilju. See on võimalus neile, kel oma peenart ei ole, kuid soovivad siiski oma toidulauda kaunviljalistega rikastada.

 

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud  141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.


Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots esines 23. novembril toimunud konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2017” ning rääkis lahti teraviljakasvatuse olukorra – nii saakidest, hindadest, kui ka laiemalt.

Rannu Seeme OÜ juht tõi kuulajateni esmalt suurema pildi. Tema sõnul on teraviljakasvatus otseselt sõltuv kliimast ja iga muutus, mida kohe võib-olla ei tunnegi, mõjutab kuidagi saake.

MIS ON MIS

Biomajandus

  • Biomajandus on on taastuva biomassitootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ning bioenergiaks.
  • Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust.
  • Biomajandus on ainus jätkusuutlik majandamise viis.
“Esmalt siis kliimamuutusest, mille tulemusel taimede kasvuprotsess on muutunud. Seda mõjutab eelkõige CO2 taseme tõus. See aasta on räägitud, et õhutemperatuur oli 1,2 kraadi Celsiuse järgi kõrgem, kui eelnevatel aastatel. Et CO2 oleks vähem, tuleb tegeleda biomajandusega. Siin on oma osa ka põllumajandusel ja väljakutse põllumeestele. Suurt rolli näen meie teadusasutustel. Maaülikoolis on asjaga süvitsi tegeletud, see teadmine tuleks nüüd põllumeesteni viia. Märksõnaks on ka ringmajandus – toidukadude vähendamine nii põllul kui tarbimisel tuleb viia miinimumini,” selgitas Ajaots, kelle sõnul on ka meile jõudnud kätte nö biomajanduse ajastu ja asja tasub vaadata natuke suuremas pildis. “Peame sellega arvestama, sest muidu me enam varsti maailmas hakkama ei saa. Biomajandus on lahendus globaalsetele probleemidele. Eestil on siin head eeldused, sest meil on elaniku kohta 2 korda enam põllumaad kui Euroopa Liidu 27-s riigis keskmiselt.”

NUMBER:

Elanikkonna juurdekasv 2030 – 8 miljardit ja 2050 – üle 9 miljardi. Kõik vajavad toitu! Globaalne toidu tootmine peab suurenema 3% aastas

Nii nagu kliimat on raske mõjutada, nii ei kasva maad kuskilt juurde. “Seega saab eesmärk olla see, et tuleb suurendada toidutootmist olemasoleva maaressursiga, samal ajal minimeerides survet keskkonnale. Tarkust on vaja juurde saada, põllumees peab käituma oma mullaga hästi, mulda ei tohi ära rikkuda. Kas me oskame mulda kasutada nii, et see meile kasu tooks? Tegelikult me ei tea, mis seal mullas toimub. Meil oleks vaja rohkem teadlaste abi. Võib-olla rikume lihtsate töövõtetega oma mulda,” arutles Ajaots.

Mis siis oleks need võtted, läbi mille saaks keskkonda säästa aga saagid ei väheneks?

Rannu Seeme OÜ peab oluliseks vahekultuuride kasvatamist. “Üheks heaks variandiks on vahekultuurid, eeliseks on siin madal transpordikulu, võitlus umbrohuga, liblikõieliste puhul mulla rikastamine taimedele omastatava lämmastiku, fosfori ja mikroelementidega. Ühel hooajal kaks saaki põllult!”

Teiseks võimaluseks pakkus Ajaots välja, et tuleb kasutada ära tänapäevane tehnoloogia, kaugseire – täppisviljelus. “Euroopas on hästi välja arendatud satelliidikeskus, kust on võimalik saada tasuta andmeid ja kasutada neid põllumajanduse arendamisel. Saab hinnata näiteks väetamise vajadust, mulla niiskustaset jms. Satelliitseire eeliseks on odavus ja standardiseeritud andmed, ka hind pindalaühiku kohta tuleb odavam ning operatiivsete rakenduste arendamine on satelliitseire puhul täna juba võimalik, näiteks droonide puhul see nii ei ole,” rääkis Ajaots, kes on Maaülikooliga teinud koostööd neil teemadel. “Vaatame, mis lahendus toimiks meile kõige paremini. Mina räägin teadlastele, kes tegelevad kaugseirega ja siis me arendame edasi neid programme, mis võiks olla põllumehele kasulikud. Täppisviljelusega tegeleme anduritepõhiselt.”

Ka teeb Rannu Seeme OÜ koostööd radarkaugseire töörühmaga KappaZeta.

Rannu Seeme OÜ äriidee

  • Rahvas linnastub ja vananeb
  • Toitumisharjumised muutuvad – GMO vaba toit
  • Kaasaegne inimene ei tee füüsilist tööd

Miks kasvatada sojauba?

  • Sojaoa tootmine on keskkonnasõbralik
  • Eestis kasvatatu saak 2,2 t/ha, proteiin 34,6% ja õlisisaldus 20,9%.
  • Eesti oma sojasort “LAULEMA”- Rannu Seeme OÜ kasvatab 9 ha seemnekasvatuse eesmärgil

Abi ja head nõu saab Eesti Taimekasvatuseinstituudist, Sojaliit MTÜst, Sojaklastrist.

Teraviljade hinnad 2015 keskmine/2016 Rannu Seeme OÜ

  • Nisu 154,54 /148
  • Oder 148,5 / 112
  • Kaunvili 189,71 / 225
  • Raps 377,91 / 343 (eurot/tonn)
Tänavune aasta ei ole teraviljakasvatuseks hea olnud

Talv ei soosinud taliviljade kasvu ja suvi koristust, ning keskmised kokkuostuhinnad on langenud. “Vaja on mõelda, mis kultuure tasub kasvatada, mida mitte. Näiteks tasuks kasvatada kaunvilju. Ma ise arvan, et oa pind võiks suureneda, uba on lihtsam kasvatada kui hernest. Hernega võib juhtuda äpardusi, just koristamise osas,” soovitas ta. “Olen aru saanud, et rahvas linnastub ja vananeb, neile on vaja uut toitu anda, mis on GMO vaba. Kaasaegne inimene ei tee enam füüsilist tööd, ei kuluta nii palju energiat. Meie firma üheks ideeks on sojaoa tootmine – keskkonnasõbralik toodang. Väljund – 100% GMO vaba. Sorte tuleb veel katsetada. Eelmine aasta proovisin Tšehhi sorti ja see ei valminud. Sel aastal proovisin Eesti sorti ja arvan, et jään selle juurde, ma julgen küll öelda, et see hakkab saaki andma, taimekaitset läheb hästi vähe, umbrohutõrje on aga vajalik.”

Koostöö on oluline igas sektoris

Rännu Seeme on põllumeeste ühistu KEVILI liige. Koostööd peab Ajaots oluliseks. “Väga oluline on kindlasti ka koostöö, majanduslik ühistegevus on sotsioloogiline fenomen, ühised väärtused ja neist lugupidamine on tähtsad. Ma tunnen kogu aeg puudust, kuidas Taani on viidud justkui põllumajandusmaaks, unistan sellest, et ka Eesti oleks kunagi põllumajandusmaa, aga selleks on vaja kindlasti just koostööd,” pidas Ajaots oluliseks.

Rannu Seeme OÜ:

  • on pereettevõte, mis on asutatud 1993. aastal
  • põhitegevusalaks on taimekasvatus ja seemnekasvatus
  • põllud asuvad Tartumaal Elva vallas
  • maad kokku 2016. aastal 2319.98 hektarit
  • ettevõttel on GLOBAL G.A.P. toidunisu sertifikaat
  • kuulub põllumeeste ühistusse KEVILI.

Allikas: http://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/01/04/madis-ajaots-teaduse-saavutused-tuleb-viia-pollumeheni-ja-vastupidi


Hiina nõudlus on tõstnud sojaubade hinda

Hiina keskklass kasvab meeletu kiirusega ning see on suurendanud igasuguste luksustoodete ja teenuste müüki. Nüüd võib sinna nimekirja lisada ka sojaoad, kirjutab CNBC.

Sojaubade hinnad on sellel aastal kiiresti tõusnud, sest Hiina nõudlus on olnud tugev ning Argentina ja Brasiilia tootmine on ilma tõttu häiritud. Mõlemad riigid on sojaubade ühed suurimad tootjad.

Sojaubade hind on aasta algusest tõusnud 14 protsenti ja buššel maksab 10,09 dollarit. Tõsi, nädala lõikes hinnad langesid siiski 1,4 protsenti. Pikem tõus võib aga jätkuda, sest kehvad ilmastikuolud võivad püsida pikemat aega, ütles Nidera Groupi kaupleja Ariel Haendler. 2015. aastal kukkusid hinnad ligi 15 protsenti.

Saagikus kasvab

Ka saagikus on viimasel ajal tublisti kasvanud, aga sama on teinud ka Hiina nõudlus, mis hoiab hindu praegu kõrgel.

Haendler prognoosib, et Hiina impordib sellel aastal 87 miljonit tonni sojaube, mis on umbes 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 60 protsenti sojaubade koguekspordist läheb Hiinasse, kus seda kasutatakse toiduks ja ka söödaks.

„Nõudlus kasv on olnud jahmatav,“ ütles Handler, kes lisas, et nõudlus on viimastel aastatel tõusnud 5-8 protsenti aastas.



Põld-sojaoa kasvatamise võimalustest Eestis

Lea Narits, kaunviljade ja õlikultuuride teadur.

Ettekanne MTÜ Seemneliit aastakonverentsil Pärnus 8-9-ndal detsembril.


Põld-sojaoa kasutamise ja väärindamise võimalused

Ettekanne MTÜ Seemneliit aastakonverentsil Pärnus 8-9-ndal detsembril.


Eesti Taimekasvatuse Instituut aitab kaasa sojaoa kasvatamisele

soja-uudisEesti Taimekasvatuse Instituudi tegevus sojaoa seemne paljundamisel võimaldab põllumeestel hakata põhjalikumalt tegelema sojakasvatusega. Eesti Taimekavatuse Instituudis peetud maaettevõtluse teemapäeval sojaoast ettekande pidanud teadur Lea Narits ütles, et praegu kasvatab kõige rohkem sojauba põllumajandusettevõtja Madis Ajaots Tartumaal Rannu vallas. “Tänavu kasvatas ta sojauba kümnel hektaril ning sai päris hea saagi. Küllap oleks kasvatajaid rohkem, kuid praegu pole seemet. Tegeleme praegu eestimaise sojasordi Laulema seemne paljundamisega ja tuleval kevadel saame seda juba loodetavasti müüa,” rääkis ta.

Lea Narits märkis, et huvi sojakasvatuse vastu põhjustab ennekõike taimne valk. “Soja ongi nagu taimne liha. Ma loodan, et tulevikus hakkab kokkuost põllumehele lisa maksma, kui proteiinisisaldus on sojas piisavalt suur. Nii arvestatakse hinda ka õlikultuuride puhul,” selgitas ta.

Naritsa sõnul on tervise vaatevinklist sojast mõneti vastukäivad arvamused “On arvatud, et kuna tegemist pole Eestimaa oludes traditsioonilise põllukultuuriga, ei tohiks seda palju süüa. Samas on sojas palju omastatavaid aminohappeid ja vitamiine, mis toovad kasu inimesele, kellel seedimise või kaaluprobleemid. Usun, et rohkem on sojas siiski positiivset,” lausus teadlane.
Allikas.


Talul nüüd ka sojauba koristatud

Viljakoristus on selleks aastaks unustatud teema. Kasvatajaile jääb tänavust aastat iseloomustama mullusest tunduvalt kehvem saaginumber ja tootjahind. Siinjuures olid saare tootjate tulemused mitte nii nutused kui mandri põllumeestel, neil korrigeeris koristusaegne sajuperiood veelgi armutumalt salve saadavaid koguseid ja terade kvaliteeti. Toiduviljaks ehk söögiks kõlbulikku saadi ilmselt suht vähe.

Valjala ja Laimjala valla maadel tegutseval Andres Kurgpõllu Jaagu talul oli kasvamas ca 200 ha teravilja, rapsi ja heinakultuure, sealjuures veidi enam kui kahel hektaril ka üht haruldast kultuuri, sojauba.

Andres meenutas koristusajale tagasi vaadates, et viljakoristus algas tal talinisu põllul, mida kevadel laastasid lagled ja sügisel metssead. Esimene põlduminek oli nagu hädakoristus, et midagigi saada. Temaga tollal vesteldes oli mees õnnelik, et maaülikoolis õppival pojal on praktikaaeg läbi saamas ja terve augustikuu saab ta talus abiks olla. Nüüdseks on uuest kooliaasta algusest ka j uba kuu mööda saanud. Eelmisel pühapäeval, imeilusal suvise soojusega päeval ruttas poeg tagasi Tartusse, Andres aga lõpetama sojaoa koristamist. Ka kõige hilisema valmimisajaga kultuur on nüüdseks koristatud. Andres on teadaolevalt Saaremaal ainus, kes üritab tootmispõllul sojat kasvatada, täpsemalt sojaseemet paljundada.

“Sojauba valmis sel aastal mullusest varem, kuid saaginumbrit ma ütelda veel ei oska. Kaks tonni hektarilt oleks hea, mina sellist saaki ei saanud. Tean, et lätlased, kes Leedu piiri ääres sojat kasvatasid, olid saanud kaks tonni hektarilt. Mul pidanuks külvinorm natuke suurem olema, kuid seemet nappis. Ka sojaoa tärkamiseelne umbrohutõrje tööks sobimatute ilmaolude tõttu jäi veidi hiljaks,” rääkis Andres.

“Jõgeva kasvatab algseemne, mina sellest supereliitseemne, mis läheb edasi Eesti ja Läti kasvatajatele eliitseemne paljundamiseks. Arvan, et kulub veel kolm aastat, enne kui seeme tarbimisse ehk tarbepõldudele jõuab. Sojaliit ja Eesti Taimekasvatuse Instituut teevad kõik selleks, et soja aretustöö vilja kannaks. Loodan, et sojaoa kasvatus kogub hoogu ja kasvatamine hakkab jõudsalt levima.”

Tuleval aastal plaanib Andres jätkata sojaseemne kasvatamist sama suurel pinnal, sest sobivaid muldi tal valida eriti pole. Talu ongi suuresti orienteeritud seemnekasvatusele. Teravilja ja sojaoa seemnekasvatuse kõrval oli samapalju heintaimede seemnepõlde – ristik (punane, roosa, valge), lutsern, timut ja päideroog. Seemnekasvatuse arendamisele panustab täie tõsidusega ka Eesti maaülikooli kolmandal kursusel õppiv poeg Hannes. “Poeg plaanib seemnekasvatust edasi arendada, ta on kodus abiks nii palju kui vähegi võimalik, kõikidel töödel.”

Allikas: Meie Maa, 28. september 2016

——————————————————————————–

KÜLASTAGE MEID MAAMESSIL 2016! ASUME BOKSIS C-37.

Eesti Sojaliit – loe lisaks – soja.ee

Soja - Eesti Sojaliit
Eesti Sojaliit tegeleb sojaubade kasvatamise ja sojaubadest valmistatud toodete tarbimise edendamisega.

Eesti Sojaliit asutati 2006 aasta alguses. Initsiatiivgruppi kuulus seitse sojaoa kasvatamisest huvitatud põllumajandustootjat ning sojaoa töötlejat.

Eesti Sojaliidu liikmeks võib olla Eesti Vabariigis ettenähtud korras registreeritud ettevõtja (nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühing), kes tegeleb sojaubade kasvatamise või töötlemisega või kelle tegevus on otseselt seotud sojaubade kasvatamise või sojatööstusega.

Eesti sojaklastri algatus – sojaklastri loomise eelprojekt

Projekti eesmärgiks oli kogu sojaoa väärtusahelat haldava klastri loomise ettevalmistamine, mis sisaldas võimalike partnerite otsimist üle Eesti, nendega läbirääkimist, toimimise võimalikkuse läbitestimist, tulevaste ülesannete ja tegevuste läbiarutamist, ühishuvide kaardistamist, sojaoa väärtusahela koostamist ja ressursside kulu väljaarvestamist. Lisaks toimus sojaoa kodumaiste sortide aretamisele kaasaaitamine.  01.12.2009 – 30.11.2010

PRIA 2010 toetused Eesti Sojaliidule:Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

1. Eesti Sojaliit MTÜ turu-uuring, mis käsitleb sojatoodete turustamise võimalusi Eestis ja lähiriikides loomakasvatuses ja toiduainetetööstustes ning nende keskkonnasõbralike tootmismeetodite rakendamist Eestis
2. Sojatoodete tarbimist edendav meediaprojekt
3. Õppereis: Tutvumine Jaapani sojaoa tootmise ja töötlemisega

Powered by keepvid themefull earn money