Esileht

Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal

Eestis kasvatatakse kaunviljadest suurtel pindadel põhiliselt põlduba ja -hernest. Viimastel aastatel on kaunviljade kasvupind ja saak jõudsasti kasvanud. Eelmisel aastal kasvatati kaunvilju 54 500 hektaril, sellest 2/3 põldhernest ja 1/3 põlduba. Põldherne pind on viimase 5 aastaga neljakordistunud, põldoa kasvatus on samal ajal aga lausa sajakordselt suurenenud. Eestis kasvatatavad kaunviljad ei piirdu aga vaid põldherne ja -oaga.

Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba

Uue kaunviljana on Eestimaa põldudel endale pinda võitmas sojauba, mida eelmisel aastal kasvatati Eesti Sojaliidu andmetel paarikümnel hektaril. Võrreldes aasta varasemaga on kasvupind suurenenud 10 korda.

Peaaegu igas koduaias on peenar aedhernestega, et oleks võtta kauna ja sealt magusaid herneid otse suhu poetada. Suvine aedhernepeenar on laste lemmik, seal käiakse varakult kontrollimas, kas kaunad on juba piisavalt pontsakad.  Hernesupp on toekas einekord, mis maitseb nii suurtele kui väikestele ja on täiesti asendamatu vastlapäeval. Samuti on paljudesse koduaedadesse ja mitmetesse hoidiste retseptidesse tee leidnud aedoad. Eesti kasvatajate huviorbiiti on taas tõusnud ka vana kultuur lääts.

Et elu veereks hernena

Koduaias on võimalik kasvatada kikerhernest ja siis enda toodetud seemnetest hummust valmistada. Kaubandusketid pakuvad väga laias valikus nii kodumaiseid kui imporditud, nii külmutatud kui kuivatatud kaunvilju. See on võimalus neile, kel oma peenart ei ole, kuid soovivad siiski oma toidulauda kaunviljalistega rikastada.

 

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud  141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.


Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots esines 23. novembril toimunud konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2017” ning rääkis lahti teraviljakasvatuse olukorra – nii saakidest, hindadest, kui ka laiemalt.

Rannu Seeme OÜ juht tõi kuulajateni esmalt suurema pildi. Tema sõnul on teraviljakasvatus otseselt sõltuv kliimast ja iga muutus, mida kohe võib-olla ei tunnegi, mõjutab kuidagi saake.

MIS ON MIS

Biomajandus

  • Biomajandus on on taastuva biomassitootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ning bioenergiaks.
  • Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust.
  • Biomajandus on ainus jätkusuutlik majandamise viis.
“Esmalt siis kliimamuutusest, mille tulemusel taimede kasvuprotsess on muutunud. Seda mõjutab eelkõige CO2 taseme tõus. See aasta on räägitud, et õhutemperatuur oli 1,2 kraadi Celsiuse järgi kõrgem, kui eelnevatel aastatel. Et CO2 oleks vähem, tuleb tegeleda biomajandusega. Siin on oma osa ka põllumajandusel ja väljakutse põllumeestele. Suurt rolli näen meie teadusasutustel. Maaülikoolis on asjaga süvitsi tegeletud, see teadmine tuleks nüüd põllumeesteni viia. Märksõnaks on ka ringmajandus – toidukadude vähendamine nii põllul kui tarbimisel tuleb viia miinimumini,” selgitas Ajaots, kelle sõnul on ka meile jõudnud kätte nö biomajanduse ajastu ja asja tasub vaadata natuke suuremas pildis. “Peame sellega arvestama, sest muidu me enam varsti maailmas hakkama ei saa. Biomajandus on lahendus globaalsetele probleemidele. Eestil on siin head eeldused, sest meil on elaniku kohta 2 korda enam põllumaad kui Euroopa Liidu 27-s riigis keskmiselt.”

NUMBER:

Elanikkonna juurdekasv 2030 – 8 miljardit ja 2050 – üle 9 miljardi. Kõik vajavad toitu! Globaalne toidu tootmine peab suurenema 3% aastas

Nii nagu kliimat on raske mõjutada, nii ei kasva maad kuskilt juurde. “Seega saab eesmärk olla see, et tuleb suurendada toidutootmist olemasoleva maaressursiga, samal ajal minimeerides survet keskkonnale. Tarkust on vaja juurde saada, põllumees peab käituma oma mullaga hästi, mulda ei tohi ära rikkuda. Kas me oskame mulda kasutada nii, et see meile kasu tooks? Tegelikult me ei tea, mis seal mullas toimub. Meil oleks vaja rohkem teadlaste abi. Võib-olla rikume lihtsate töövõtetega oma mulda,” arutles Ajaots.

Mis siis oleks need võtted, läbi mille saaks keskkonda säästa aga saagid ei väheneks?

Rannu Seeme OÜ peab oluliseks vahekultuuride kasvatamist. “Üheks heaks variandiks on vahekultuurid, eeliseks on siin madal transpordikulu, võitlus umbrohuga, liblikõieliste puhul mulla rikastamine taimedele omastatava lämmastiku, fosfori ja mikroelementidega. Ühel hooajal kaks saaki põllult!”

Teiseks võimaluseks pakkus Ajaots välja, et tuleb kasutada ära tänapäevane tehnoloogia, kaugseire – täppisviljelus. “Euroopas on hästi välja arendatud satelliidikeskus, kust on võimalik saada tasuta andmeid ja kasutada neid põllumajanduse arendamisel. Saab hinnata näiteks väetamise vajadust, mulla niiskustaset jms. Satelliitseire eeliseks on odavus ja standardiseeritud andmed, ka hind pindalaühiku kohta tuleb odavam ning operatiivsete rakenduste arendamine on satelliitseire puhul täna juba võimalik, näiteks droonide puhul see nii ei ole,” rääkis Ajaots, kes on Maaülikooliga teinud koostööd neil teemadel. “Vaatame, mis lahendus toimiks meile kõige paremini. Mina räägin teadlastele, kes tegelevad kaugseirega ja siis me arendame edasi neid programme, mis võiks olla põllumehele kasulikud. Täppisviljelusega tegeleme anduritepõhiselt.”

Ka teeb Rannu Seeme OÜ koostööd radarkaugseire töörühmaga KappaZeta.

Rannu Seeme OÜ äriidee

  • Rahvas linnastub ja vananeb
  • Toitumisharjumised muutuvad – GMO vaba toit
  • Kaasaegne inimene ei tee füüsilist tööd

Miks kasvatada sojauba?

  • Sojaoa tootmine on keskkonnasõbralik
  • Eestis kasvatatu saak 2,2 t/ha, proteiin 34,6% ja õlisisaldus 20,9%.
  • Eesti oma sojasort “LAULEMA”- Rannu Seeme OÜ kasvatab 9 ha seemnekasvatuse eesmärgil

Abi ja head nõu saab Eesti Taimekasvatuseinstituudist, Sojaliit MTÜst, Sojaklastrist.

Teraviljade hinnad 2015 keskmine/2016 Rannu Seeme OÜ

  • Nisu 154,54 /148
  • Oder 148,5 / 112
  • Kaunvili 189,71 / 225
  • Raps 377,91 / 343 (eurot/tonn)
Tänavune aasta ei ole teraviljakasvatuseks hea olnud

Talv ei soosinud taliviljade kasvu ja suvi koristust, ning keskmised kokkuostuhinnad on langenud. “Vaja on mõelda, mis kultuure tasub kasvatada, mida mitte. Näiteks tasuks kasvatada kaunvilju. Ma ise arvan, et oa pind võiks suureneda, uba on lihtsam kasvatada kui hernest. Hernega võib juhtuda äpardusi, just koristamise osas,” soovitas ta. “Olen aru saanud, et rahvas linnastub ja vananeb, neile on vaja uut toitu anda, mis on GMO vaba. Kaasaegne inimene ei tee enam füüsilist tööd, ei kuluta nii palju energiat. Meie firma üheks ideeks on sojaoa tootmine – keskkonnasõbralik toodang. Väljund – 100% GMO vaba. Sorte tuleb veel katsetada. Eelmine aasta proovisin Tšehhi sorti ja see ei valminud. Sel aastal proovisin Eesti sorti ja arvan, et jään selle juurde, ma julgen küll öelda, et see hakkab saaki andma, taimekaitset läheb hästi vähe, umbrohutõrje on aga vajalik.”

Koostöö on oluline igas sektoris

Rännu Seeme on põllumeeste ühistu KEVILI liige. Koostööd peab Ajaots oluliseks. “Väga oluline on kindlasti ka koostöö, majanduslik ühistegevus on sotsioloogiline fenomen, ühised väärtused ja neist lugupidamine on tähtsad. Ma tunnen kogu aeg puudust, kuidas Taani on viidud justkui põllumajandusmaaks, unistan sellest, et ka Eesti oleks kunagi põllumajandusmaa, aga selleks on vaja kindlasti just koostööd,” pidas Ajaots oluliseks.

Rannu Seeme OÜ:

  • on pereettevõte, mis on asutatud 1993. aastal
  • põhitegevusalaks on taimekasvatus ja seemnekasvatus
  • põllud asuvad Tartumaal Elva vallas
  • maad kokku 2016. aastal 2319.98 hektarit
  • ettevõttel on GLOBAL G.A.P. toidunisu sertifikaat
  • kuulub põllumeeste ühistusse KEVILI.

Allikas: http://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/01/04/madis-ajaots-teaduse-saavutused-tuleb-viia-pollumeheni-ja-vastupidi


Hiina nõudlus on tõstnud sojaubade hinda

Hiina keskklass kasvab meeletu kiirusega ning see on suurendanud igasuguste luksustoodete ja teenuste müüki. Nüüd võib sinna nimekirja lisada ka sojaoad, kirjutab CNBC.

Sojaubade hinnad on sellel aastal kiiresti tõusnud, sest Hiina nõudlus on olnud tugev ning Argentina ja Brasiilia tootmine on ilma tõttu häiritud. Mõlemad riigid on sojaubade ühed suurimad tootjad.

Sojaubade hind on aasta algusest tõusnud 14 protsenti ja buššel maksab 10,09 dollarit. Tõsi, nädala lõikes hinnad langesid siiski 1,4 protsenti. Pikem tõus võib aga jätkuda, sest kehvad ilmastikuolud võivad püsida pikemat aega, ütles Nidera Groupi kaupleja Ariel Haendler. 2015. aastal kukkusid hinnad ligi 15 protsenti.

Saagikus kasvab

Ka saagikus on viimasel ajal tublisti kasvanud, aga sama on teinud ka Hiina nõudlus, mis hoiab hindu praegu kõrgel.

Haendler prognoosib, et Hiina impordib sellel aastal 87 miljonit tonni sojaube, mis on umbes 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 60 protsenti sojaubade koguekspordist läheb Hiinasse, kus seda kasutatakse toiduks ja ka söödaks.

„Nõudlus kasv on olnud jahmatav,“ ütles Handler, kes lisas, et nõudlus on viimastel aastatel tõusnud 5-8 protsenti aastas.



Põld-sojaoa kasvatamise võimalustest Eestis

Lea Narits, kaunviljade ja õlikultuuride teadur.

Ettekanne MTÜ Seemneliit aastakonverentsil Pärnus 8-9-ndal detsembril.


Põld-sojaoa kasutamise ja väärindamise võimalused

Ettekanne MTÜ Seemneliit aastakonverentsil Pärnus 8-9-ndal detsembril.


Eesti Taimekasvatuse Instituut aitab kaasa sojaoa kasvatamisele

soja-uudisEesti Taimekasvatuse Instituudi tegevus sojaoa seemne paljundamisel võimaldab põllumeestel hakata põhjalikumalt tegelema sojakasvatusega. Eesti Taimekavatuse Instituudis peetud maaettevõtluse teemapäeval sojaoast ettekande pidanud teadur Lea Narits ütles, et praegu kasvatab kõige rohkem sojauba põllumajandusettevõtja Madis Ajaots Tartumaal Rannu vallas. “Tänavu kasvatas ta sojauba kümnel hektaril ning sai päris hea saagi. Küllap oleks kasvatajaid rohkem, kuid praegu pole seemet. Tegeleme praegu eestimaise sojasordi Laulema seemne paljundamisega ja tuleval kevadel saame seda juba loodetavasti müüa,” rääkis ta.

Lea Narits märkis, et huvi sojakasvatuse vastu põhjustab ennekõike taimne valk. “Soja ongi nagu taimne liha. Ma loodan, et tulevikus hakkab kokkuost põllumehele lisa maksma, kui proteiinisisaldus on sojas piisavalt suur. Nii arvestatakse hinda ka õlikultuuride puhul,” selgitas ta.

Naritsa sõnul on tervise vaatevinklist sojast mõneti vastukäivad arvamused “On arvatud, et kuna tegemist pole Eestimaa oludes traditsioonilise põllukultuuriga, ei tohiks seda palju süüa. Samas on sojas palju omastatavaid aminohappeid ja vitamiine, mis toovad kasu inimesele, kellel seedimise või kaaluprobleemid. Usun, et rohkem on sojas siiski positiivset,” lausus teadlane.
Allikas.


Talul nüüd ka sojauba koristatud

Viljakoristus on selleks aastaks unustatud teema. Kasvatajaile jääb tänavust aastat iseloomustama mullusest tunduvalt kehvem saaginumber ja tootjahind. Siinjuures olid saare tootjate tulemused mitte nii nutused kui mandri põllumeestel, neil korrigeeris koristusaegne sajuperiood veelgi armutumalt salve saadavaid koguseid ja terade kvaliteeti. Toiduviljaks ehk söögiks kõlbulikku saadi ilmselt suht vähe.

Valjala ja Laimjala valla maadel tegutseval Andres Kurgpõllu Jaagu talul oli kasvamas ca 200 ha teravilja, rapsi ja heinakultuure, sealjuures veidi enam kui kahel hektaril ka üht haruldast kultuuri, sojauba.

Andres meenutas koristusajale tagasi vaadates, et viljakoristus algas tal talinisu põllul, mida kevadel laastasid lagled ja sügisel metssead. Esimene põlduminek oli nagu hädakoristus, et midagigi saada. Temaga tollal vesteldes oli mees õnnelik, et maaülikoolis õppival pojal on praktikaaeg läbi saamas ja terve augustikuu saab ta talus abiks olla. Nüüdseks on uuest kooliaasta algusest ka j uba kuu mööda saanud. Eelmisel pühapäeval, imeilusal suvise soojusega päeval ruttas poeg tagasi Tartusse, Andres aga lõpetama sojaoa koristamist. Ka kõige hilisema valmimisajaga kultuur on nüüdseks koristatud. Andres on teadaolevalt Saaremaal ainus, kes üritab tootmispõllul sojat kasvatada, täpsemalt sojaseemet paljundada.

“Sojauba valmis sel aastal mullusest varem, kuid saaginumbrit ma ütelda veel ei oska. Kaks tonni hektarilt oleks hea, mina sellist saaki ei saanud. Tean, et lätlased, kes Leedu piiri ääres sojat kasvatasid, olid saanud kaks tonni hektarilt. Mul pidanuks külvinorm natuke suurem olema, kuid seemet nappis. Ka sojaoa tärkamiseelne umbrohutõrje tööks sobimatute ilmaolude tõttu jäi veidi hiljaks,” rääkis Andres.

“Jõgeva kasvatab algseemne, mina sellest supereliitseemne, mis läheb edasi Eesti ja Läti kasvatajatele eliitseemne paljundamiseks. Arvan, et kulub veel kolm aastat, enne kui seeme tarbimisse ehk tarbepõldudele jõuab. Sojaliit ja Eesti Taimekasvatuse Instituut teevad kõik selleks, et soja aretustöö vilja kannaks. Loodan, et sojaoa kasvatus kogub hoogu ja kasvatamine hakkab jõudsalt levima.”

Tuleval aastal plaanib Andres jätkata sojaseemne kasvatamist sama suurel pinnal, sest sobivaid muldi tal valida eriti pole. Talu ongi suuresti orienteeritud seemnekasvatusele. Teravilja ja sojaoa seemnekasvatuse kõrval oli samapalju heintaimede seemnepõlde – ristik (punane, roosa, valge), lutsern, timut ja päideroog. Seemnekasvatuse arendamisele panustab täie tõsidusega ka Eesti maaülikooli kolmandal kursusel õppiv poeg Hannes. “Poeg plaanib seemnekasvatust edasi arendada, ta on kodus abiks nii palju kui vähegi võimalik, kõikidel töödel.”

Allikas: Meie Maa, 28. september 2016

——————————————————————————–

KÜLASTAGE MEID MAAMESSIL 2016! ASUME BOKSIS C-37.

Eesti Sojaliit – loe lisaks – soja.ee

Soja - Eesti Sojaliit
Eesti Sojaliit tegeleb sojaubade kasvatamise ja sojaubadest valmistatud toodete tarbimise edendamisega.

Eesti Sojaliit asutati 2006 aasta alguses. Initsiatiivgruppi kuulus seitse sojaoa kasvatamisest huvitatud põllumajandustootjat ning sojaoa töötlejat.

Eesti Sojaliidu liikmeks võib olla Eesti Vabariigis ettenähtud korras registreeritud ettevõtja (nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühing), kes tegeleb sojaubade kasvatamise või töötlemisega või kelle tegevus on otseselt seotud sojaubade kasvatamise või sojatööstusega.

Eesti sojaklastri algatus – sojaklastri loomise eelprojekt

Projekti eesmärgiks oli kogu sojaoa väärtusahelat haldava klastri loomise ettevalmistamine, mis sisaldas võimalike partnerite otsimist üle Eesti, nendega läbirääkimist, toimimise võimalikkuse läbitestimist, tulevaste ülesannete ja tegevuste läbiarutamist, ühishuvide kaardistamist, sojaoa väärtusahela koostamist ja ressursside kulu väljaarvestamist. Lisaks toimus sojaoa kodumaiste sortide aretamisele kaasaaitamine.  01.12.2009 – 30.11.2010

PRIA 2010 toetused Eesti Sojaliidule:Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

1. Eesti Sojaliit MTÜ turu-uuring, mis käsitleb sojatoodete turustamise võimalusi Eestis ja lähiriikides loomakasvatuses ja toiduainetetööstustes ning nende keskkonnasõbralike tootmismeetodite rakendamist Eestis
2. Sojatoodete tarbimist edendav meediaprojekt
3. Õppereis: Tutvumine Jaapani sojaoa tootmise ja töötlemisega

Powered by keepvid themefull earn money