Soja on vajalik naistele
Soja kuulub tervislike eluviisidega inimese igapäevamenüüsse. Lisaks üldiselt tuntud kasulikkusele aitab soja naistel ennetada mitmesuguseid terviseprobleeme.
Kolesterool
Sojatooted ise on kolesteroolivabad ja sojavalk ning fütoöstrogeenid langetavad kolesteroolitaset veres. Uuringud on tõestanud, et isegi väikseim kolesteroolitaseme tõus veres põhjustab tõsist muutust südamehaiguste riski määras, samas on ka tõestatud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb 1% võrra siis südamehaiguste risk väheneb 2% võrra.
USA Südameassotsiatsioon, Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimite Amet (FDA) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski ennetamiseks ja vere kolesteroolitaseme langetamiseks, kus soovitatakse südamehaiguste riski vähendamiseks ja kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida päevas 25 g sojavalku.
Menstruaaltsükkel ja menopaus
Hormonaalsüsteemi silmas pidades on soja kasulik ka naiste menstruaaltsükli tasakaalustajana. Sojatooted on asendamatud heategijad naistele ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Igakuised tusatujupäevad menstruaaltsükli viimasel nädalal ja menopausi nn. kuumad hood on just selle ilminguks.
Pea igale naisele tuttav meeleolulangus, tusatuju, närvilisus ja üldine halb enesetunne algava menstruatsiooni eel (nn. premenstruaalne sündroom) on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju.
Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.
Rinnavähk
Kaasaegsed uurimused on näidanud soja võimalikku toimet rinnavähi ärahoidmisel. Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal peale küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele.
Kaasaegsed uuringud on kinnitanud, et just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitab soja ära hoida ka rinnavähi teket.
Sojas leiduvad fütoöstrogeenid hõivavad rakkude pinnal osa neid kohti, mis seoksid tugevatoimelisi sünteetilisi östrogeene hormoonasendusravi puhul või organismis liialt sünteesitud östrogeene, takistades seega viimaste toimet rakkudele. Seega vähendavad taimsed fütoöstrogeenid haigestumise ohtu mõnede vähiliikide puhul, mis arenevad hormonaalsel teel. Nende hulka kuulub ka näiteks emakavähk.
Vähkiennetav toime põhineb hormonaalsüsteemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on rinnanäärmed, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti ”pesa” ja blokeerib vähi teket soodustava östrogeeni ligipääsu. Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba ligi 5000 aastat, esineb naistel rinnavähki harva.
Laktoositalumatus
Laktoos on suhkur, mida leidub lehmapiimas ja piimatoodetes. Osadel inimestel puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm – laktaas. Inimestel, kellel esineb laktoositalumatus, põhjustab laktoos seedetalituse vaevusi, nagu gaasid kõhus, kõhuvalu ja -lahtisus piima joomise järgselt.
Sojapiimatooted on laktoosivabad ja sobivad seepärast nautimiseks kõigile.